Meil oli Degitaga imeline fotoshoot. PALJU PILTE!!!

Foto: Elis Kiin

Meil oli Degitaga pisike naistekas. Poja oli sugulastel külas ja me olime Elisega juba ammu plaaninud uuesti pildistama minna. Mulle Elis lihtsalt nii meeldib, tema ideed ühtivad minu ideede ja soovidega ja ma tõesti naudin temaga koostööd väga.

Ilm oli nii ilus ja otsustasime seekord Kassarisse minna. Ilm oli nii ilus ja ma nautisin iga hetke.

Päike oli nii terav, et korralik kissitamine käis meil.

Paljudele ei istu must- valged pildid, aga mina armastan väga. Armastan värve ja armastan must- valgeid.

Degita on mul pisike päike ja nagu kiireke jookseb ja hüppab ja armastab lilli. Tulemas on ka ju emadepäev ja Degita hakkas kohe lilli korjama. Degita on meeletult elav laps, ega ta kaua ju vastu ei pea. Ta soovis rohkem ringi joosta ja loodust nautida, aga õnneks kuulas ka Elist ja saime palju ilusaid pilte.

Meile mõlemale meeldib olla kaamera ees. Ma käiksingi ühelt shoodilt teisele ainult. Ise ma armastan rohkem stuudios pildistamisi kus saab mängida varjudega. Ma tunnen ennast siis kuidagi mugavamalt.

Kui Degita jooksu pani ja oma oksakesi korjama läks kasutasin ma muidugi kohe juhust, et dvj teeme, teeme nüüd minust üksi ka klõpse… Lisaks leidis Elis nii ilusa tausta. Tõesti võrratu taust.

Ja muide ma vihkan kleite. Ma ei kannata neid absoluutselt… ja ohhoooo, tõmbasin lapse rõõmuks kleidi selga. Ehk saab ka minust kleidiinimene.

Lisaks me kardame usse meeletult, Elis on minu koopia, suurim hirm on ussid. Sai natuke trambitud ja tatsatud ja pildistamine jätkus….

Ma tõesti armastan seda pisikest kratti! Ta läheb juba sügisel kooli ja nad kasvavad nii ruttu ju. Degita on minu allikas… tänu temale olen ma veel selline nagu ma hetkel olen. Püüdlen edasi ja katsun olla tubli ja hea ema. Ta annab mulle jõudu ja mida aeg edasi seda rohkem ma mõistan, et see pisike preili on väga tugev isiksus, ta on tugevam kui mina. See kuidas ta mulle jõudu annab on võimas! Mul on veel ainult minu lapsed, ma olen iga jumala päev tänulik, et mu kõrval on siiras armastus. Minu laste armastus!

Lisaks tänan ma ka Elist. Ta on võimas naine ja tubli ema. Ta teeb seda mida oskab ja tõesti ma väga jumaldan teda. AITÄH!

Elise leiate facebookist Elis Loob Mälestusi! Soovid ka kauneid pilte kauni inimesega kellega on koostööd väga mugav teha… siis kirjuta talle. Ta leiab sulle aja ja pildid saad kätte juba väga kiiresti! Lisaks on võimalik tellida ka pildid lõuendil! Ma ei suuda enam pilte raami pista. Lõuendil olevad pildid on ikka palju kaunimad!

Mina ootan juba uut korda, ehk siis juba uues stuudios ja põnevate uute ideedega!

Lihtsuses peitub ilu! Ja meie ilus pühapäev ❤️ Ps! Rohkem pilte, kui juttu 😜

📸 Elis Kiin

Kõik algas nagu ikka.. Pühapäev… töiselt. Degita oli sõbranna juures ja Ralfi viisin ma vanavanemate juurde.

Lubades neile, et ehk täna tuleb ka jänku ja kindlasti värvime ka mune.

Elisega oli meil ka plaan minna pildistama, koos Degitaga ja midagi hoopis teisest küljest kui eelnev võimas fotoshoot. Tulemas on ju ka emadepäev eksole….

Vehkisin töö korralikult tehtud… kiired ringid pesus ja valmis Me naised olimegi. Käisime pildistamas Kassaris. Imeline ilm oli. ELis nagu ikka ( proff ) sai meid kiirelt pildistatud. Kuna Degita väsis ruttu ja juba ronisid erinevad paharetid talle ligi 😜 aga pildid saime tehtud ja tubli ELis saatis juba esimesed kaunid pildid mulle.. jagan ka teiega ❤️


📸 ELis Kiin

📸ELis Kiin

📸ELis Kiin

Pikem jutt pildistamisest juba eraldi ja kui teised pildid ka käes!

Aitäh sulle armas! ❤️

Koju jõudes oli Ralf veel sugulastele külla läinud ja Me otsustasime Degitaga munad ära värvida ja kui Ralf jõuab siis paneme kleepsud ka peale.

Lõpuks jõudis ka meie Ralf… Deksu ei jõudnud venda ära oodata.. ( jänku munad olid veel peidus ju ) Deksu kleepis oma tibud kohe ära ja venna kleepsud pani Ralfi ootama…

Venna jõudis, pesime käed ja läks lahti Ralfi kleepimine… Ralf oli niiiii ametis, eelneval aastal ta ei saanud veel midagi aru, mida see endast kujutab.

Kui kõik kleepsud said kleebitud läks jänku jahiks.

Rõõm oli näha lapsi naeratamas ja kilkamas. Nad olid nii õnnelikud… aga mina… väga väsinud 😆

Ühed super toredad pühad eksole…

Nüüd tibud magavad ja ma olen ka väga väsinud… üks ilus lõputu päev oli täna! Kui tahad saad alati kõik soovitud tegevused tehtud! Ja rohkemgi veel!

SigneSildid ja pisike üllatus ja valmistumine poja sünnipäevaks ! Loomelemb oü üllatus ka! ❤️

Fb: SigneSildid

Minule tehti vahepeal väga lahe kingitus! Kingituse tegi SigneSildid!

Käsitööna valmistatud Hiiumaal. Imeline lõikelauad ja peale lisatud minu blogi nimi. Valmis nii kiiresti ja uskumatult andeka inimese poolt! Ma olen südamest nii tänulik ja nii üllatunud ja õnnelik! Täpselt see iludus mul veel kodus puudu oligi!



Imeline mis?

Kui sa soovid endale ka sellist, täitsa oma pildiga või oma tekstiga, siis kiiiirusta!!! Võimas kink just emale!

Kuni emadepäevani koodiga RoosaMull on just sulle selline imeline Käsitöö -10% soodsamalt!

Ole kiire 😍

Lisaks on mais minu pojal sünnipäev tulekul ja selle puhul teeb Loomelemb oü ka kuni emadepäevani sulle üllatuse! 👇🏼

Fb: Loomelemb oü
Nele Käsitöö


Jälle Käsitöö, teate ma olen armunud, armunud inimestesse kes valdavad kunsti ja käsitööd, sest ma ise olen selles väga nõrk!

Pojal on sünnipäev küll mais, aga kui ma Degitaga haiglas olin siis ma avastasin Loomelemb oü lehe ja ma armusin kohe tema töödesse. Mine vaata! LISAKS ÜLLATUS‼️ Kasutades soodukoodi RoosaMull saad valida oma sildi kuni emadepäevani ja seda juba -20% odavamalt 😍

Mis lahedaid Käsitöö lehekülgesid te veel teate? Just hinge ja armastusega tehtud? Ma hetkel avastan uut maailma… Käsitöö maailma 🙂

Fb: Loomelemb oü

𝓢𝓪𝓶𝓶𝓾𝓴𝓮 𝓮𝓭𝓪𝓼𝓲, 𝓴𝓪𝓴𝓼 𝓽𝓪𝓰𝓪𝓼𝓲 𝓳𝓪 𝓷𝓲𝓲 𝓶𝓮 𝓽𝓲𝓹𝓹𝓾 𝓳õ𝓾𝓭𝓼𝓲𝓶𝓮𝓰𝓲!

……see pealkiri on nii minu. Sammuke edasi ja kaks jälle tagasi ja nii ma vaikselt oma tipukese poole liigun.

On see mis? See on vabaduse tunne minus endas. Oskan hetkel tunda rõõmu isegi kõiges halvas ja õpin armastama kõike negatiivset, sest ka selles ju peitub midagi head ja õpetliku! Olen tänulik iga pisikese killu üle ja viskan välja kõik negatiivsuse. Kas tõesti on see märk sellest, et ma olen kasvatanud endale juba veidi paksema naha.

Varem elades ainult lilledes ja mõeldes, et keegi ei tohi midagi öelda ja iga pisike kriitika nagu hammustaks mind. Siis nüüd… mida rohkem halba ja mida rohkem kriitikat, seda positiivsem ja elavam ma olen… Tunnen kohe, et noupppp ei anna alla, lähen edasi ja aina kõrgemale ja kõrgemale.

Me elame endi elud ise keeruliseks. Mitte keegi teine ei ole selles süüdi. Mina just olen see kärsitu hing, et pean saama kõik kohe ja kõik peab olema KOHE edukas ja hästi välja tulema. EI PEA! Anna endale aega, usalda ja armasta ennast!

Mul on täna nagu jällle üli mega hea tuju ja energiat ja rõõmu on nii palju. Tunne on väga hea ja tahan midagi uut õppida.

Uskumatu, aga ma olen õppinud kuulama.. näiteks meeldib mulle kohutavalt linnukeste laul. Ma kunagi kõndisin vist totaalselt klapid ees ja ei osanud või ei tahtnud võtta vastu seda head ja ilusat mis on meile näiteks looduse poolt antud!

Anname natukene head ka teistele.

Otsustasin hakata taas töötama tantsimisega, et saaksin Hiiumaa noorteni tuua killuke oma armastusest. Ma alustasin oma teed Gabriele moe ja tantsukoolist. Kui Gabriele avati, alustasin ka koheselt mina teed. Olin väga noor ja sealt oma pisiku sain. Gabriele oli võrratu kool. Peale tantsimise saime õppida lilleseadet, modellindust, balletti ja neid oli kindlasti veel. Olen osalenud ka Erki moeshowdel ( vägagi kuulsad ) ja tegelikult miks mitte teha seda mida ma oskan ja armastan, anda natukene edasi mida ma kunagi õppisin ja nautida seltkonda Noortega. Loodame, et mul kõik õnnestub ja mu unistused täituvad! Kindlasti!

Unusta ülemõtlemine ja ela endale

Kõlab nagu psühholoogia. Ehk ongi. Aga räägin just enda kogemusest!

Kuna elan pisikeses kohas ja siin ma väga ´´populaarne´´ 😀 ei ole, siis olen harjunud sellega, et on olemas kriitika. Ma olen nii tänulik teile.. sest kriitika kasvatab iseloomu ja tahtejõudu. Ma tunnen ennast hästi ( mida varem öelda ei saanud ) ma tunnen, et varem kippus pisar silma ja tekkis täielik paanika, aga nüüd tuleb mulle vaid naeratus näole ja ma soovin sind tänada!

Nii ma astun oma sammukesi, üks sammuke edasi ja vahest ka paar sammu tagasi, aga uskuge.. minu tipuke juba paistab ja sinna enam pikk maa ei ole..

Taaskord pisike mõttetera minu hetke emotsioonist ja tundest.

Ohhhooo anna andeks Mallukas 😂

Nonii mulle muidu väga meeldib Mallukas, ma ikka hoian ennast kursis ja kõik mis ta teeb on No päris lahe eks! Agaaaaa….

Istun mina siis ilusal päeval Ülemiste ees ja naudin ilma ja surfan netis ja ootan millal Mainorisse koolitusele pääsen… ühesõnaga löön laineid ja aega surnuks…

Istun siis autos. Suht Ülemiste ees parklas ja täpselt siin kus on ülekäigurada. Olen telefonis, kui silma nurgast näen nooooo midagi räigelt häirivat!

Sorri Mallukas!! Ma muidu ei ole paha ja ei kritiseeri väga inimesi, AGA see mis mu silma riivas oli ikka väga rõve! Palun mine osta endale uued retuusid… ma algul ei pannud pilti isegi kokku kas see keegi “ kuulsus “ on, aga lugesin just mingit artiklit kus kirjutati, et miks te topite sukkpüksid jalga 😂 ja sinna peale ei pane ei tuunikat, kleiti või seelikut. Ma täitsa mõistan, et ilmad on soojad ja keha vajab tuulutust, aga päriselt? Või olen ma ehk mingi uue moe maha maganud? Ega ma ei tea ju, ma olen ju Maakas Pärnust.

No need olid totaalsed sukad, su ilusad punased stringid välkusid ikka väga tugevalt välja, ehk tõesti läksid sa uusi pükse ostma, aga kas tõesti su mees ei ütle sulle midagi? Ta ju oli ka sinuga!

Muidu võin öelda, et jesssss nägin ka reaalselt malluka ära ja nad on tõesti armsad, aga vaata see üks detail jäi häirima!

Ära siis pikka viha pea!

Olge musud💋

Lisame elule juurde vürtsi ja draamat!?

Tere ilusat esmaspäeva! Ma olen siin juba pikalt nihelenud ja unistanud juba aastaid saadetest nagu PUHKUS MEHHIKOS või EKSID RANNAL jne. Nüüdsest kaks päeva olen sellele juba pikemalt mõelnud, et miks Eestlased ei tee midagi sellist? Miks me ei lisa elule vürtsi? Ma ei mõtleks ka ja läheks kohe saatesse.. Olen olnud nende saadete suur fänn ja kõik osad on mul korduvalt läbi vaadatud! Ja juba aastaid tagasi mõtlesin, et kohe kui võimalus tekib siis ei mõtle ka ja lähen kohe!

Mulle hullult meeldib melu ja trall. Mulle meeldib inimestele pakkuda draamat ja seiklust. Mulle meeldib olla seebika ´´peategelane´´
Kas ma pean tõesti vene keele laitmatult ära õppima, et saada kuhugi saatesse ja miks ainult Venemaa midagi nii ägedat teeb? Miks me Eestlased nii igavad oleme? Jah ka siin on erinevaid saateid nagu naabrist parem ja prooviabielu jnejnejne. Need on liialt igavad, vaja on melu, draamat, pisaraid, naeru. See maksab… See kutsub inimesed telekate ette!

Ei no elu on seiklus? 
Ma olen väga palju tegelenud tantsimisega, veidi modellindusega, promoga, kõik need on ära proovitud ja sellest on vähe. Midagi jääb puudu ja ma tahan midagi uut proovida. Ma absull ei karda sellise melu keskel olla. No armsad inimesed.. kuhu ma peaksin pöörduma selle mõttega??? 
Kes teeb selle vinge ürituse ära?
Kas ma päriselt peangi ise prooviabielust osa võtma, et melu saada ? 😂
Palun ärge sundige mind selleks ja las keegi armas korraldab lahedama saate kui prooviabielu. 
Ja las prooviabielu jääb siiki ainult Helenitele ja Liisadele. Laske normaalsed inimesed normaalsetesse saadetesse 😂
Ma tõesti ei olegi enam kindel, mis minuga toimub. On see nüüd vanadus või mis? 🙀

(っ◔◡◔)っ ♥ BITCH, PLEASE! Draamatseja kes ei oska oma elu elada :D ♥

Foto: Elis Kiin, Argo Nurs

𝓑𝓲𝓽𝓬𝓱 𝓳𝓪 𝓼𝓲𝓲𝓼?

Ma olen ennast nii palju tundma küll õppinud, et mulle kohutavalt meeldib draama. Ehk on see lihtsalt minu elu, et ma olen harjunud elama draamas. Mulle kohutavalt meeldib kui mulle pööratakse tähelepanu. Noooo ma olen lõvi.. mida siin imestada? Saan kriitikat, pillin ja närvan ja paar tundi hiljem naeran ja mõtlen, jesssss ma jäin jälle silma ja sain seda mida ma tahan, mis just ongi ju eesmärk. Tore, et ma ei jäta teid külmaks 😀
Oma blogis ma kirjutan üldjuhul hetke- emotsioonidest ja mu tuju võib muutuda sekundiga. Ma olen inimene kes ei ela sisse vaid välja ja kui mul on paha siis on paha ja kui hea siis hea! 
Üks põhimõte on mul veel.. Nii nagu sina mulle- mina sulle! Ma ei jää võlgu, ma panen vastu ja kui vaja kuni sõjaka lõpuni. Olen väga äkiline ja alles hiljem mõtlen mida ütle. Oma lähedaste suhtes ma tavaliselt vabandan ja mõtlen, et pekki ma nii tegin või ütlesin, aga sina kes sa ei tähenda mulle midagi on mul jumala savi ja ma ei kahetse öeldut!
Mulle kunagi Hiiumaal prooviti ”haiget” teha 😀 Öeldi, et ma olen kohutav uss… (  näkku muidugi mitte ) aga kirjutati küll. Teate ma kardan usse, kohutavalt, need elukad on mu üks suurimaid hirme. Aga nutma hakata… eiiii.. ma lasin selle rõveda eluka teha enda käele, suurelt. 
Paha inimene ma ei ole, kui vaja olen ma väga südamlik ja võib jääda mulje, et ma ei oska reaalselt oma elu elada. Oskan küll. Mind on elu nii palju õpetanud. Õpetanud just igas olukorras hakkama saada. Ma tean, et ma saan, sest ma olen väga iseseisev ja tööd ei karda. Ma armastan ise pingutada ja tööd teha ja ma tulen kõigega toime. Mind on ka väga lihtne rivist välja lükata, kes oskab mu nuppe keerata, aga see kes on juba neid nuppe puutunud teab vägagi hästi, et ma olen rivis kiiremini tagasi kui oodata võib ja neid nuppe pole mõtet rohkem katsuda!
See on nii hea tsitaat! See on mõte minu blogist.. ma panen tõesti siia kirja oma hetke- emotsioonid. Suurte unistustega käivad kaasas ka suured pettumused ja kõik ei lähe alati nii nagu kohe soovid! Alla ei tohi anda!!!
Mul on täna kohutavalt palju energiat ja jõudu, ma tunnen ennast nii hästi ja ma olen väga õnnelik! Positiivselt edasi